« Tagasi

Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna

Kevad on käes ning kütteperiood hakkab lõppema. Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna - see vanasõna sobib hästi alljärgneva loo juurde.

 

Nimelt, oleks otstarbekas küttesüsteem puhastada vahetult peale küttehooaja lõppu, mis annab kasutajale päris mitu eelist. Juba see, et kevadel on kindlasti hõlpsam leida korstnapühkijat kui sügisel, sest tavapäraselt tegeletakse küttesüsteemide puhastamisega just sügisel ja tõenäoliselt parimatel korstnapühkijatel on siis pikad järjekorrad.

  

Alustuseks tuletame meelde, et küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast. Ilmtingimata tuleb hooldada kogu küttesüsteemi ja pühkida kõiki selle osasid. Teadaolevalt tuleb eramajas kutsuda korstnapühkija ükskord 5 aasta jooksul ning kortermajas ja ridaelamus igal aastal. Eramajas ise pühkides, tuleb kindlasti jälgida seadusest tulenevaid küttesüsteemi puhastamise nõudeid. Siis ja ainult siis  läheb eramajas isepühkimine arvesse ja vähemalt kord aastas puhastamise kohustus ongi täidetud.

Kevadel küttesüsteemi puhastamine annab kasutajatele ka ajalise eelise, kui peaks olema vajalik küttesüsteemi korrastada, remontida või välja vahetada. Järgmise kütteperioodi alguseni on siis piisavalt aega, et vajalikud parendused ära teha.

 

Jättes puhastamise sügisess võib tekkida olukord, kus korstnapühkija leiab küttesüsteemi puhastades sellel ohtlikud puudused ja soovitab kütteseadet mitte enne kasutada, kui puudused on kõrvaldatud. Korstnapühkija fikseerib leitud puudused ning teavitab sellest hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ka asukohajärgset päästekeskust. Edasi järgneb päästeinspektori külaskäik ning halvemal juhul kütteseadme kasutamise täielik peatamine puuduste kõrvaldamiseni. See tähendab seda, et te ei tohi oma kütteseadmeid kasutada ning peate külmade ja niiskete ilmadega leidma mingi teise võimaluse sooja saamiseks.

 

Kindlasti tekib paljudel lugedes mõte, et lihtne on rääkida ja nõuda ning ametnik ei tea, kui palju eelpool välja toodud tegevused võivad maksa minna. Pahameele tundmise asemel, tuleks endale hoopis ette kujutada kaalu, kus ühel pool on küttesüsteem ja teisel pool inimelud ning kogu kodune vara. Kumb on Teile olulisem? Küttesüsteemist alguse saanud tulekahju on üks enam levinumaid tulekahju tekkepõhjusi aastate lõikes. Katkise kütteseadme kasutamisel panete ohtu kogu oma pere, kortermajas lisanduvad veel ka naabrid. Kandes regulaarselt hoolt küttesüsteemi eest, loote te ohutuma ja turvalisema keskkonna oma kodudes.

 

Kutsuge korstnapühkija juba kevadel, kuulake teda ning tegutsege temalt saadud nõuannete järgi. Nemad on oma ala professionaalid ning nende jagatav tarkus on kulda väärt, mis aitab pikendada küttesüsteemi eluiga. Väär on arusaam, et 20, 30 või 40 aastat pole midagi juhtunud, ju ei juhtu ka edaspidi. Kui küttesüsteemi eest hoolt ei kanna, siis reaalsus, et 21. või 38. aastal juhtub on väga suur.

Korstnapühkija Erich Patraku sõnul tagab küttesüsteemide korrasoleku nende õigeaegne hooldamine ning õige küttematerjal.  Seaduse mõistes tähendab õigeaegne hooldamine korstnapühkija kutsumist kord iga viie aasta järel ja vahepealsel ajal ise pühkimist.  

Olge palun hoolsamad ja tegutsege mõistlikult, nii loote enda ümber ohutu elukeskkonna, kus on hea elada.  

 

 

Karmo Näkk

Lääne päästekeskuse peainspektor tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise alal