Jäätmetest üldistelt

Igasugune tarbimine toob kaasa mitmesuguseid jäätmeid, kuid mis nendega peale hakata ja kuidas vähendada oma konteinerisse kogunevate jäätmete hulka?

Tavajäätmed - mitteohtlikud jäätmed.
Elutegevuses tekib alati jäätmeid, ükskõik, millega tegeletakse või ei tegeleta. Võib öelda, et inimene ei tekita jäätmeid vaid sel juhul, kui ta on surnud. Igal inimesel peab olema võimalus viia oma olmejäätmed prügikonteinerisse, mis aga eeldab prügiveolepingu olemasolu.
Konteiner ei pea kuuluma igale perekonnale eraldi, alati saab naabritega mõistlikke kokkuleppeid sõlmida ja korteriühistutel on ka tavaliselt üks ühine konteiner.
Hanila valla territooriumil puudub prügi mahapanemise koht. Jäätmekäitlusettevõte paigaldab vastavalt tellimusele prügikonteineri ja tühjendab selle graafiku alusel.

Biolagunevad jäätmed - jäätmed, mis lagunevad aeroobses (hapnikuga) või anaeroobses (hapnikuta) tingimustes, nt. toidujäätmed.
Biolagunevaid köögijäätmeid on segaolmejäätmetes ligikaudu 30%. Puu- ja köögiviljade koored, liha- ja kalajäätmed, riknenud või vanad toiduained ja muud tahked toidujäätmed tuleb pakkida ajalehte või paber- või biolagunevasse kotti ning viia vastavasse konteinerisse. Kogumiseks ei kõlba vedelikud, nagu toiduõli, kastmed, piim, hapupiim, jogurt jt, samuti suured kondid. Biolagunevate jäätmete konteinerit saab jäätmeveofirmadelt rentida, nagu segaolmejäätmete konteinerit, kuid selle tühjendamine on kulukam, mistõttu mõistlikum on komposteerida oma krundil.
Lahtiselt aunas tohib tiheasustusalal kompostida ainult puulehti ja taimejäänuseid. Köögijäätmete ja toidujääkide kompostimine lahtiselt ei ole lubatud, nende kompostimiseks peab olema kinnine kompostimisnõu.

Papp ja paber
Paber on tule süütamiseks, mitte põletusaine. Küttekolletes paberi põletamine ei ole õige. Paberi põletamine tahmab lõõre, tekitab pigi ja reostab välisõhku. Seepärast paberit ja eriti pappi kolletes põletada ei ole soovitav.

Paberi ja papi jäätmed saab tasuta viia paberi ja papi konteinerisse, mis asub Martnas.

Paberi ja papi konteinerisse sobivad näiteks ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, töövihikud, paberist ja papist kaustikud, trükiga võia puhas kirja- ning joonistuspaber, ümbrikud, ilma kaaneta raamatud, pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid.
 

Pakendid
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted.

Pandipakend (klaas-, plast- ja metalltaara) -  pandiga koormatud pakendeid ära anda kauplustesse. Pandipakendil on vastav tagatisraha suurusemärk.

Pandita pakend - igasugune muu pakend, millel pole tagatisraha märki.
Pandimärgiga märgistamata pakendeid saab tasuta viia viia segapakendi konteinerisse, mis asub Martnas. Kõige olulisem on pakendikonteinerisse tuua puhtad ja kokkupressitud pakendijäätmed.

Segapakendi konteinerisse sobivad järgmised pakendid.

Plastpakendid: puhtad plastist joogipudelid ja -kanistrid, puhtad jogurtitopsid, võikarbid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, puhtad kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, puhtad plastnõud ja -karbid ja muud puhtad plastpakendid, puhtad plastkotid ja pakkekile.
Klaaspakendid: värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ning purgid (nt alkoholi-, siirupi- ja õlipudelid).
Metallpakendid: alumiiniumist ja plekist purgid, toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid, konservpakendid, muud puhtad metallpakendid.
Joogikartong: kartongist piima-, jogurti- ja mahlapakendid ja muud puhtad kartongpakendid.
 

Ohtlikud jäätmed
Ohtlikeks loetakse jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed tuleb vajadusel (kui pakendil puudub silt) märgistada infoga, et millise ohtliku jäätmetega on tegemist (õlijäätmed, värvijäätmed jne.). Eraisikud saavad kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed üle anda Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud korjandusringil ja patareid saab ära anda TÜ kauplustes.
Juriidilised isikud peavad tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma saatekirja alusel vastavat luba omavale ettevõttele. Juriidilistele isikutele on ohtlike jäätmete äraandmine tasuline.

Eraisikutelt võetakse ohtlikke jäätmeid vastu vastavalt hinnakirjale Läänemaa jäätmejaamas (Pullapääl Kiltsi külas, telefon 4729142).

Ohtlikud jäätmed on: akud, õlid, elavhõbedalambid, värvide, lakkide, lahustite jäägid, vanad ravimid, taimekaitsevahendid, kraadiklaasid jne.


Elektroonikatoodete jäätmed - vana kodutehnika, elektritööriistad, elektrilised mänguasjad ning kõik muu, mis töötab elektriga.
Uut seadet ostes on võimalik vana jätta kauplusesse tasuta! 13. jaanuarist 2005 hakkas kehtima tootjavastutus elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetele, mis tähendab, et tootjad on kohustatud need tasuta tagasi võtma. Kauplusesse võib viia sama liiki seadme, mida seal müüakse (nt. arvutipoodi ei ole võimalik ära anda vana röstrit).
Kauplusel ei ole kohustust vanale seadmele koju järgi tulla, aga alati tasub küsida, sest mõned kauplused pakuvad sellist teenust (äraveoteenus võib olla tasuline).

Eraisikutelt võetakse elektroonikajäätmeid vastu Läänemaa jäätmejaamas (Pullapääl Kiltsi külas, tel 4729142).
Elektroonikatoodete jäätmeteks on näiteks külmikud, televiisorid, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud jms.


Lehtklaas - kahjuks puuduvad vanal lehtklaasil täna Eestis kasutusvõimalused. Lehtklaasi meil enam ei toodeta, mistõttu jäätmekäitlusettevõtted ka lehtklaasi eraldi ei kogu. Mingil määral seda siiski segatakse pudeliklaasi. Näiteks AS Järvakandi Klaas võtab vastu uut puhast klaasijääki vaid klaasilõikustöökodadelt, vana ja määrdunud klaas tehase tehnoloogiaga ei sobi ning seda vastu ei võeta. Seega tuleb lehtklaasi jäägid panna olmejäätmete hulka.